Lastehoiuga kohanemine - Lastehoid ja -aed Loomelind

Lastehoiuga kohanemine

Lastehoiuga kohanemine

Õnne Aas-Udam, psühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja sõnul on iga muutus lapsele raske, inimlikult vajame kõik stabiilsust ja turvatunnet ning kohanemine muutusega võtab omajagu aega, kellel vähem, kellel kauem- sõltuvalt isiksuse eripäradest (temperament), tugivõrgustikust enda ümber ja teistest aspektidest.

Enne hoiuga harjutamist võib kodus teha eeltööd ning rääkida lapsele, mis on lastehoid, mida seal tehakse, nimetada lapsehoidjate nimesid — luua positiivne pilt lastehoiust. Lastehoius on kindel päevarežiim (kindlad ajad söögiks, mängimiseks ja uneks). Et kohanemine oleks kergem, tuleks mõni aeg varem hakata kodus jälgima hoiurütmi.

Kodune eeltöö tehtud, hoiuga ning lapsehoidjatega tutvutud (meil on selleks väga informatiivne koduleht, kus saab vaadata pilte nii töötajatest kui ka lastehoiust), käes on aeg alustada harjutamisega. Esimesed päevad peaksid olema lühemad — hommikusöögist lõunasöögini või vaid paar tundi mängimist. Lapsele tuleb selgelt öelda, et nüüd emme/issi läheb tööle/poodi ja tuleb varsti tagasi, kallistada, lehvitada, teha läbi harjumuspärased lahkumineku traditsioonid. Lapsele võib enne minekut seletada, mida laps päeva jooksul teeb, olla optimistlik, et päev tuleb kindlasti tore. Lapse võtab enda hoolde lapsehoidja, kes võtab vajadusel lapse sülle, kaasab ta põnevasse mängu või lohutab muul moel. Pikad lahkumineku tseremooniad traumeerivad nii last kui lapsevanemat ennast. Lapsevanem peab eelkõige ise olema valmis lahti laskma oma lapsest, usaldama lapsehoiu töötajaid ning mitte üle muretsema. Lapsevanema rahustuseks saab öelda, et see on täiesti normaalne reaktsioon olukorrale, kus laps on aru saanud, et ta peab terve päeva ilma vanemateta hakkama saama. Tal on ERALDUMISÄREVUS. Eraldumine emast, kui oma peamisest turvaallikast, on iga väikese lapse jaoks suur väljakutse. Mina-tunnetuse tekkimine, arusaam endast kui eraldiseisvast isiksusest ning arenguliselt suurenev suutlikkus ja ka vajadus vanemast eraldi/eemal olla (mõnda aega) on baasturvatunde vundamendi tugevateks alustaladeks. 

See, mis tempos last hoiuga harjutada, sõltub väga palju lapsest. Kindlasti tuleb arvestada, et kohanemine võtab aega. Kõigepealt on vaja tutvuda turvaliselt ümbrusega ning seejärel hakkab laps suhtlema ka teiste laste ja lapsehoidjatega.

On hea, kui lapsel on kaasas mõni turvaline asi kodust. Kas kaisukaru, tekike või muu ese, mis pakub turvatunnet ning on lohutuseks koduigatsuse korral. Kindlasti tuleb lapsevanemal lastehoiust koju jõudes varuda aega, mis kuulub vaid lapsele (telefoni-, teleka- ja arvutivaba aeg).

Hea on teada, et kohanemisega kaasnevad loomulikud stressireaktsioonid, mis võivad väljenduda lapsel justkui arengus tagasiminekuna. Näiteks varem potil käinud laps hakkab uuesti püksi pissima, tagasilangust kõnes, valikuline mutism, keeldumine söögist või ise söömisest. Võib esineda kehalisi reaktsioone ehk somaatilisi stressireaktsioone (muutused unerütmis, kõhuvalu, peavalu, väike palavik, iiveldus, oksendamine), suurenenud nutukus, hirmukuse suurenemine, klammerdumine vanemasse ja ebakohast käitumist (ärritub kergemini, lööb, hammustab). Siinkohal on tähtis oskus lapsevanemal suuta rahulikuks jääda, näidata lapsele välja, et ta on armastatud ja vajatud. 

Lapsevanematena peame me aegajalt tegema lapsele ebamugavusi tekitavaid otsuseid ja toime tulema lapse pettumuse/frustratsiooni/viha/kurbuse ja teiste raskete tunnetega ning olema selles lapsele toeks. Lapsed vajavad kohanemiseks aega, mõistmist, ärakuulamist ja tasakaalus vanemat. Tähtis on, et lapsevanem oskaks hoida “oma tassi täis”, leida aega ka iseendale, käia sportimas, jalutamas, tegeleda füüsilise tööga, lugeda raamatut või teha muud talle vajalikku tegevust. Tasakaalus vanem võrdub tasakaaluka ja õnneliku lapsega.

Küsimuste, murede ja rõõmude korral võib lapsevanem alati pöörduda lastehoiu töötajate poole, et koostöö laabuks ja et lapse hoius käimine oleks meeldiv kogemus kõigile osapooltele.

KASUTATUD ALLIKAD:

Õnne Aas-Udam, psühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja, Pere ja Kodu https://lood.delfi.ee/perejakodu/lasteaialaps/miks-laps-tegelikult-nutab-kui-vanem-ta-lasteaeda-viib

https://www.minulaps.ee/pedagoogilised-lahenemised/soovitusi-lastehoiuga-kohanemiseks

https://www.lasteklubi.ee/lasteblogi/lastehoiuga-kohanemisest/

https://emmedeklubi.ee/koolieelik/viis-nippi-kuidas-lasteaiahommikud-kergemaks-muuta-9526