Lapsest lähtuv kasvatus - Lastehoid ja -aed Loomelind

Lapsest lähtuv kasvatus

Lapsest lähtuv kasvatus

Olen töötanud lasteaiaõpetajana nüüdseks 6 aastat. Eelnevalt 10 aastat koolis inglise keele- ja muusikaõpetaja 1-12. klassi õpilastele, lisaks kooride, ansamblite ja solistide juhendamine ning beebide lauluringi juhendamine. Tartu Ülikoolis omandatud magistrikraad haridusteadustes pani alla korraliku vundamendi teoreetilisele pagasile ning heale praktikate kogemusele. 

Elu meie ümber on pidevas muutumises ja seda on märgata ka laste kasvatamises. Paljud põlvest põlve edasi antud kasvatusvõtted on aegunud (liiga autoritaarsed, “nõuka-aegsed”) ja uusi stiile on nii palju, et raske on aru saada, milline neist just konkreetsele lapsele ja lapsevanemale endale sobib. Kõik kasvatusteooriad ei toimi ka. Samas on emaks-isaks olemine keeruline ja vastutusrikas amet selles mõttes, et eeldab teatud teadmisi ning oskusi. Lapsevanemaks ei sünnita, vaid selleks olemist saab ja tuleb õppida.

Alustada tuleks sellisest mõistest nagu muutunud õpikäsitus, mis toetab sotsiaalset ja individuaalset arengut ning arendab nii loovust, ettevõtlikkust kui ka õpioskuseid (21.sajandi oskused/Haridus 2030). 

Õpikäsituse muutumise eesmärgid on: 

  • Ainealased teadmised koos oskusega neid praktikas rakendada
  • Õpioskuste areng
  • Paremad koostööoskused
  • Enesejuhtimise oskus
  • Subjektiivne heaolu

Muutunud õpikäsitus toetab ja peaks tagama õpiprotsessis:

  • Lapsekesksust
  • Aine- ja eluvaldkondade lõimimist
  • Meeskonnatööd
  • Loovat ja kriitilist mõtlemist
  • Eneseväljendusoskust
  • Ettevõtlikkust
  • Võtmepädevust
  • Faktiteadmiste asemel oskust probleeme lahendada

Mis see lapsest lähtuv kasvatus siis tegelikult on? Millal muutub kasvatus lapsest lähtuvaks? Mõned autorid eristavad lapsekeskset (child-centered) ja lapsest lähtuvat (child-initiated) kasvatust (Kinos ja Pukk, 2010).

Lapsest lähtuva kasvatuse ja projektõppe tegevused, mis toetavad muutunud õpikäsitust:

  • Avatud õppekava, mille loovad koos õpetaja ja lapsed
  • Tegevused on omavahel lõimitud, see aitab lastel luua ainetealastest teadmistest tervikliku pildi koos oskustega
  • Tegevusplaan kujuneb vastavalt sellele, millised on laste huvid (motivatsioon)
  • Õpetaja loob häid suhteid lastega, abistab neid õppimise protsessis
  • Lapsed juhivad oma õppimist uurimuse kaudu
  • Lapsed oskavad teha koostööd erinevate vastuste leidmiseks ja nende teadmisi kajastavate projektide loomiseks
  • Laps on õppeprotsessis aktiivne, õppimine on lapsekeskne
  • Loovuse toetamine
  • Teemade käsitlused on elulised, tõelised ja seotud igapäevaste teemadega ning on tavaliselt pikemaajalised. Teemasid uuritakse sügavuti ja igast vaatenurgast
  • Kesksel kohal laps – lähtutakse tema huvidest, ideedest, soovidest, küsimustest
  • Õpikeskkond soodustab koostöist õppimist, lapse huvi tekitamist ning hoidmist
  • Õpetaja annab lastele piisavalt vabadust, et nad saaksid katsetada ja avastada lahendusi ettetulevatele probleemidele, mida võib tekkida ühe projekti jooksul mitmeid kordi
  • Projektõpet läbiviiva õpetaja võtmesõnaks on nüüdisaegsus
  • Õpetaja peab andma lastele vahendeid ja informatsiooni, kui lapsed jäävad hätta ning ei saa oma õppimisega jätkata, siis peab õpetaja lapsi abistama nii vahendite kui ka infoga

ÕPPIMINE

Elu on õppimine ja õppimine on elu

Elu on õppimine ja õppimine on elu. Elukestev õppimine seisneb millegi uue omandamises, et paremini selles maailmas hakkama saada ning osata tunda mõnu elamisest. Me ei õpi ainult koolipinki istudes, raamatuid lugedes, töövihikuid täites või täiskasvanuna elumere laineid pidi seilates. Õpivad ka väikesed lapsed, kui neid selles osas õigesti aidata. Ülevalt alla tulenev stiil, kamandamine, pidev ohjes hoidmine ja tegevuste katkendlikkus muudab väikese inimese närviliseks ja trotslikuks. Lastega loovalt ja vabalt tegutseda laskmine on väikesele lapsele parim kasvukeskkond. Lapsepõlv jääb meid alatiseks saatma, elu lõpuni. Saadud kogemused, muljed, elamused tulevad meis tagasi mälestustena, on aluseks uutele kogemustele ja õppimisele. 

Jätke lastele nende lapsepõlv, mängurõõm ning miljon ja sada üks avastamist pakkuvat võimalust, nii saamegi mõtlemisvõimelise inimese, kellel on tulevikuks kõik eeldused saada aktiivseks ja vastutusvõimeliseks ühiskonnaliikmeks.

Selleks olemegi enda lastehoius kasutusele võtnud lapsest lähtuvad meetodid ja stiilid, et laps saaks meie juures õppida ja areneda koolieani ning seda talle sobivas innovaatilises keskkonnas, vabalt, loovalt, mänguliselt, talle omases tempos ning kõiki meeli arendades.

Marlene Leopard – Tartu Lasteaed Sass vanemõpetaja ja Lastehoid Loomelind juhataja, õpetaja

Suur tänu ka lastehoid Loomelind õpetaja Jana Luukerile, kes aitas materjali koguda.